1946 — Ilmar Laaban “Ankruketi lõpp on laulu algus”

ILMAR LAABAN

11. detsember 1921 Tallinn – 29. november 2000 Stockholm

• Luuletaja, publitsist ja tõlkija.
• Õppis Tallinna Konservatooriumis klaverit.
• Peale klassikalise muusika huvitas teda džäss ja dodekafoonia.
• 1943. aasta mais pages Laaban Soome kaudu Rootsi. Ta jätkas romaani keelte ja filosoofia õppimist Stockholmi ülikoolis.
• Laabani esimene luulekogu „Ankruketi lõpp on laulu algus” ilmus 1946. aastal Stockholmis. Seda peetakse esimeseks taotluslikult sürrealistlikuks luulekoguks eesti kirjanduses.
• Tema luuletustes on ootamatud assotsiatiivseosed, loogilist siduvust hülgavad, võõrsõnalembeses ja aaviklikud neologismid, need annavad selle kogu luuletustele senist luulesüsteemi eirava ilme.

Esimene salm:

„See oli lapsepõlve lumine tarkus

 Tähtede okstel ja kivide kellis

keset äikese seebimulle ja eesriide taga

milles lüümisid peopesade jäljed

mängisid liivaterad

oma kiiret hämarat mängu

                              nagu puhunuks tuul tasa üle kaetud laua

                              nagu muutunuks veeks lindude kuld.“