BERNARD KANGRO
18. september 1910 Võrumaa – 25. märts 1994 Lund, Rootsi
- Luuletaja, proosakirjanik ja kirjandusteadlane.
- 1938. aastal alustas TÜ stipendiaadina doktoritööd “Eesti romaani ajalugu”.
- 1944. aastal põgenes Rootsi. Arhiivitööl Rootsis, Lundi ülikooli kunstimuuseumi fotograaf.
- Kultuuriajakirja “Tulimuld” toimetaja, Eesti Kirjanike Kooperatiivi tegevdirektor alates selle rajamisest 1951. aastal.
- Bernard Kangro luulet iseloomustab vahetu ja sümbolitaotluslik kujundikeel. Meeleoludes vahelduvad nukrameelsus irooniaga, rõõm resignatsiooniga.
- Tema proosas on kaks keskset teemat: külaelu murrangulistel aastatel Eestis ja Tartu.
- Luulekogus “Seitsmes öö” sünged luuletused, tooni annavad sõjaaja- ja lahkumismeeleolud.
- Suurenenud sümboli osatähtsus, kerkib esile võitlus kodumaa pärast, kasutatud on Peipsi ja Juhan Liivi motiive.
Esimene salm:
„Täis viljapää kaitseb
häda-aastate vastu,
kihv kaitseb hullunud
hammaste vastu
ja kurja vastu
on – sõna.“
100aastat100raamatut 