1950 — Gustav Suits “Tuli ja tuul”

GUSTAV SUITS

30. november 1883 Kurista, Tartumaa – 23. mai 1956 Stockholm

• Luuletaja ja kirjandusteadlane.
• Üks eesti 20. sajandi kõige mõjukamatest kirjanikest.
• Noor-Eesti liikumise juht ja ideoloog.
• Modernistlik luuletaja, kellest 1921. aastal sai TÜ esimene eesti ja üldise kirjanduse professor.
• Luulekogus “Tuli ja tuul” on Gustav Suits kui sotsiaalselt tundlik poeedinatuur mõnes luuletuses klassikalise selgusega tabanud nõukogude süsteemi kahepalgelise ja salakavala olemuse.
• See on okupatsioonirežiime sügavalt hukka-mõistev kogu. Samas on ta siira poeetilise tunnetusega andnud tagasivaateid lapsepõlvele ja tööle II maailmasõja aegses Tartus.
• Tema kirjandusteadusliku tegevuse küljed aitasid tõsta kirjandusteaduse Tartu ülikooli kõrgele tasemele.

Esimene salm:

„Kuis tuuled ja tormid hooti

on puhunud ümber mu pea!

Mu laulud on vahetand nooti,

ei vaikida olnud hea.

Nüüd tean: elu tuld mis läitis,

                              ei sõnu neid tagasi saa,

                             ei maapagu seda, mis täitis

                             kord mu luule tuulemaa.“

1949 — Hans Leberecht “Valgus koordis”

HANS LEBERECHT

1. detsember 1919 Peterburi – 10. november 1960 Tallinn

• Osales Teises maailmasõjas Punaarmees. Kirjutamist alustas Leningradis ning tema teoste esmatrükid on enamasti venekeelsed, eestindused aga autoriseeritud.
• Teos osales romaanivõistlusel, kuid žürii ei suutnud algselt vene keeles kirjutatud ja siis eesti keelde tõlgitud teose väärtust tabada ning lükkas käsikirja kõrvale. Seepeale juhtis ENSV Ministrite Nõukogude tähelepanu žürii töös tehtud vigadele ning kokku kutsuti uus žürii. See oli eelmisest teravapilgulisem, andis Venemaa-eestlase Leberechti kolhooside loomisest jutustavale tekstile esimese koha ning juhatas nõnda sisse Hans Leberechti triumfikäigu.
• Raamatu põhjal on valminud 1951. aaastal film, mille peaosas mängis Georg Ots.

Esimene lause:

„Vao talu avaras köögis lõpetati äsja tugev hommikueine.“

1948 — Kersti Merilaas “Päikese paistel”

KERSTI MERILAAS

7. detsember 1913 Narva – 8. märts 1986 Tallinn

• Luuletaja, laste- ja näitekirjanik, tõlkija.
• Lapsepõlves elas Peterburis (kuni 1917. a.) ja osa lapsepõlvest veetis Moora talus Väike-Maarja vallas. Hiljem elas Tartus  ja töötas raamatukogus.
• Tema abikaasa oli luuletaja August Sang.
• Läbi terve loominguaja on Merilaasi luule esiletõusvaks motiiviks olnud ühiskondliku vale ja vägivalla hukkamõistmine.

• “Päikese paistel” on rikka ja loomuliku keelega lastevärssidega luulekogu.
• Kersti Merilaasi luuletusi on tõlgitud inglise, itaalia, prantsuse, ungari, soome, poola, leedu, läti, usbeki, kasahhi, rumeenia jt.

Esimene salm:

„Tihti meie väikest maja

vaev ja häda varjutas,

sekka töö- ja leivapuudus

kannatama harjutas.“

1947 — Bernard Kangro “Seitsmes öö”

BERNARD KANGRO

18. september 1910 Võrumaa – 25. märts 1994 Lund, Rootsi

• Luuletaja, proosakirjanik ja kirjandusteadlane.
• 1938. aastal alustas TÜ stipendiaadina doktoritööd “Eesti romaani ajalugu”.
• 1944. aastal põgenes Rootsi. Arhiivitööl Rootsis, Lundi ülikooli kunstimuuseumi fotograaf.
• Kultuuriajakirja “Tulimuld” toimetaja, Eesti Kirjanike Kooperatiivi tegevdirektor alates selle rajamisest 1951. aastal.
• Bernard Kangro luulet iseloomustab vahetu ja sümbolitaotluslik kujundikeel. Meeleoludes vahelduvad nukrameelsus irooniaga, rõõm resignatsiooniga.
• Tema proosas on kaks keskset teemat: külaelu murrangulistel aastatel Eestis ja Tartu.
• Luulekogus “Seitsmes öö” sünged luuletused, tooni annavad sõjaaja- ja lahkumismeeleolud.
• Suurenenud sümboli osatähtsus, kerkib esile võitlus kodumaa pärast, kasutatud on Peipsi ja Juhan Liivi motiive.

Esimene salm:

„Täis viljapää kaitseb

häda-aastate vastu,

kihv kaitseb hullunud

          hammaste vastu

          ja kurja vastu

          on – sõna.“

1946 — Ilmar Laaban “Ankruketi lõpp on laulu algus”

ILMAR LAABAN

11. detsember 1921 Tallinn – 29. november 2000 Stockholm

• Luuletaja, publitsist ja tõlkija.
• Õppis Tallinna Konservatooriumis klaverit.
• Peale klassikalise muusika huvitas teda džäss ja dodekafoonia.
• 1943. aasta mais pages Laaban Soome kaudu Rootsi. Ta jätkas romaani keelte ja filosoofia õppimist Stockholmi ülikoolis.
• Laabani esimene luulekogu „Ankruketi lõpp on laulu algus” ilmus 1946. aastal Stockholmis. Seda peetakse esimeseks taotluslikult sürrealistlikuks luulekoguks eesti kirjanduses.
• Tema luuletustes on ootamatud assotsiatiivseosed, loogilist siduvust hülgavad, võõrsõnalembeses ja aaviklikud neologismid, need annavad selle kogu luuletustele senist luulesüsteemi eirava ilme.

Esimene salm:

„See oli lapsepõlve lumine tarkus

 Tähtede okstel ja kivide kellis

keset äikese seebimulle ja eesriide taga

milles lüümisid peopesade jäljed

mängisid liivaterad

oma kiiret hämarat mängu

                              nagu puhunuks tuul tasa üle kaetud laua

                              nagu muutunuks veeks lindude kuld.“

1945 — Ralf Parve “Sõduri südamest”

RALF PARVE

25. juuni 1919 Rakvere – 29. aprill 2011 Tallinn

• Luuletaja, näite- ja lastekirjanik.

• Töötas ka spordiajakirjanikuna.

• Avaldanud rohkesti luule- ja proosaraamatuid lastele, mälestusliku taustaga publitsistikakogumikke, kirjandusloolisi uurimusi.

• Parve ütles, et 1940ndatel oli lastekirjandus tädikeste käes. Need kirjutasid ajakirjasabadesse oma ninnu-nännut, kuid poistele ei avaldatud peaaegu midagi. Tema võttis siis põhimõtteks poiste kirjandusliku maitse arendamise. Ta vestis poistele põnevaid ja krapsakaid lugusid.

• “Sõduri südamest” on koondatud sõja-aastate värsid. Kirjutanud 1940ndatel ja 1950ndail ajastukohast tendentsluulet, hiljem isikupärasemat kodanikulüürikat.

  Esimene salm:

  „Need on üksikud hallid majad,

  millel püsti veel seinad,

  umbe kasvand siin kodurajad,

  peenardel kuluheinad.“

1944 — Ain Kalmus “Soolased tuuled”

AIN KALMUS

8. juuni 1906 Hiiumaa – 15. november 2001 Amherst, Massachusetts

• Kodaniku nimega Evald Mänd.

• Proosakirjanik.

• Õpingute vaheajal töötas laevadel madrusena, pärast USA-st naasmist tegutses baptisti vaimulikuna Tartus ja Tallinnas.

• 1944. aastal lahkus Rootsi ja sealt 1946. aastal USA-sse.

• Õppejõud teoloogilises kõrgkoolis.

• Romaan „Soolased tuuled” on kirjanduslik saavutus, mis kujutab etnograafilise täpsusega Hiiu randlaste elu XIX sajandi lõpuveerandil, kirjeldades kala- ja hülgepüüki, laevaehitust ja salakaubavedu.

  Esimene lause:

  „Kabel oli vana ja luitunud.“

1943 — Mart Raud “Sõjasõna”

MART RAUD

14. september 1903 Aidu vald, Viljandimaa – 6. juuli 1980 Tallinn

• Luuletaja, prosaist ja näitekirjanik.

• Debüteeris luuletajana 1919. aastal.

• Mart Raud oli Eno Raua, Annus Raua ja Anu Raua isa ning Rein Raua, Jaanus Raua, Piret Raua ja Mihkel Raua vanaisa.

• Mart Raua kauaaegses elupaigas Raudna Kääriku talus Viljandi lähistel on tema abikaasa Valda Raua eestvõttel loodud kirjaniku memoriaaltuba.

  Esimene salm:

  „Tulid muiste me laantesse kaugetelt teedelt

  esihõimlased metsloomanahkadest rüüs –

  veterandadel suitsujoad sirgusid leedelt,

  vagu esimest kündis kadakast küüs.“

1942 — Marie Under “Mureliku suuga”

MARIE UNDER

27. märts 1883 Tallinn – 25. september 1980 Stockholm

• Eesti kõigi aegade väljapaistvamaid luuletajaid.

• Ta jõudis esimese luulekoguni küllalt hilja, 37-aastasena, esinedes skandaalse rühmituse „Siuru” printsessina.

• Oma esimesed luuletused oli ta kirjutanud saksa keeles, kuid need jäid käsikirja. Eestikeelsed luuletused viis trükki perekonnasõber Ants Laikmaa 1904. aastal.

• 1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks ja 1924. aastal nad abiellusid.

• 1944. aasta septembris põgenes ta perega Rootsi.

• Alustas sensuaalsete lembe- ja loodus-luuletustega, mis šokeerisid korralike kodanlaste sündsustunnet.

• Nõukogude okupatsiooni esimese aasta vapustuse elas Under välja 1942. a. ilmunud kogus “Mureliku suuga”, muutudes üld-rahvalikult armastatud ja tuntud luuletajaks, kelle küüditatute mälestuseks kirjutatud luuletus “Jõulutervitus 1941” sai inimestele oluliseks hingetoeks.

  Esimene salm:

  „Ju lendamas ära kuu valge lind

  ja tähed nõrkevad taevas;

  all jälge sull’ jälle kasvamas pind,

  silm unest end lahti kaevas.“

1941 — Enn Kippel “Meelis”

ENN KIPPEL

16. veebruar 1901 Tallinn – 15. veebruar 1942 Lenigrad

• Noorsoojutustuses „Meelis“ kirjeldatakse Lembitu poja Meelise ja Vene vürst Vjatško võitlust saksa ristirüütlite vastu.

• Tervelt pool sajandit (1940–1990) kasutati seda teost eesti ja vene rahva sõpruse propagandistliku näitena.

• 1980. aastal püstitati Tartus Kassitoome künkale lausa mälestusmärk noorsoojutustuse tegelastele, Polotski vürst Vjatškole ja Lembitu pojale Meelisele, kes langesid Tartu kaitsel 1224. a. Püstitamise tegelikuks ajendiks oli Eesti ja Vene riigi ühinemise 250. aastapäeva tähistamine. Kui Vjatško oli tõesti ajalooline tegelane, siis Meelis on kirjanduslik väljamõeldis. Nõnda võib võtta ka siiani eksisteerivat monumenti kui ajaloo ja väljamõeldise (kirjanduse) ühist sümbolit.

• Kuna „Meelise” autor Enn Kippel  suri 1942. aastal Leningradi blokaadis, on teos  2013. aastast avalikus omandis.

 

 

Esimene lause:

„Sellest on möödunud juba kakskümmend kaks inimpõlve või õigemini pisut enam kui seitsesada aastat, kui elas kuulus Sakala maavanem Lembitu.”