2018 — Ilmar Tomusk “Universumi saladused”

ILMAR TOMUSK 

28. juuni 1964 Tallinn

• Eesti riigiametnik ja lastekirjanik.
• 1995. aastast Keeleinspektsiooni peadirektor.
• Lõpetas 1989. aastal Tallinna Pedagoogilise Instituudieesti keele ja kirjanduse õpetajana.
• 2002. aastal kaitses Tallinna Tehnikaülikooli Humanitaar- ja Sotsiaalteaduste Instituudis doktorikraadi haldusjuhtimises.
• 2004. aastal pälvis Ilmar Tomusk Valgetähe V klassi teenetemärgi.
• Kõik Tomuski lasteraamatud on lustlikud, täis vigureid, põnevust ja samas ka õpetlikud. Tema raamatuid saab nimetada kogupereraamatuteks, sest mõnusaks lugemiseks on need nii lapsele kui ka emale ja isale.

Esimene lause:

„Me ei saa sinna ilma gaasimaskideta minna,“ oli Toomas veendunud.“

2017 — Vahur Afanasjev “Serafima ja Bogdan”

VAHUR AFANASJEV

24. august 1979 Tartu

• Kirjanik, helilooja ja filmimees.

• Õppis Tartu Ülikoolis rahvamajanduse erialal.

• 1998. aastast oli Tartu Noorte Autorite Koondise (NAK) liige, 2006. aastast Eesti Kirjanike Liidu liige.

• Töötanud ajakirjaniku, meediaanalüütiku, loovkirjutaja, reklaamiagentuuri loovjuhi ja suhtekorraldajana.

• Romaan „Serafima ja Bogdan” saavutas 2017. aasta Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel esikoha. Saagalik romaan jälgib Peipsiveere külaelu arengut II maailmasõja lõpust Nõukogude Liidu kokkuvarisemiseni. Teose keskne teema on vastutuse võtmine enda elu eest. Peipsiveere vanausulised, kes elasid jumala hirmus ja armus, kaotavad Nõukogude võimu ajal moraalse pinna. Paljude jaoks saabub maailma lõpp.

Esimene lause:

„Külmast karedate kätega tõstab Feofan kirve ja lajatab keset halgu, mis tervena on tulehakatiseks liiga jäme.“

2016 — Maarja Kangro “Klaaslaps”

MAARJA KANGRO

20. detsember 1973 Tallinn

• Kirjanik, tõlkija ja libretist.

• Õppinud Tartu Ülikoolis inglise keelt ja kirjandust

• 2007. aastast Tallinna Ülikooli kultuuride uuringute doktorant.

• Tõlkinud peamiselt ilukirjandust inglise, itaalia (sealhulgas Umberto Eco “Ilu ajalugu”) ja saksa keelest.

• „Klaaslaps“ on lõhkekeha, mis plahvatades raputab segamini kõik, mida puudutab. Siin purunevad riigipiirid, piirid isikliku ja avaliku vahel, ühte sulavad emotsionaalsed läbielamised, kirjandusklatš, mõtisklused sünni ja surma absurdsuse üle, Ukraina sõda, abitu vanamutt haiglapalatis, Harta 12, pooleli jäänud kirjandus-residentuur. Kangro nihilistlikus ja traumaatilises maailmas omandavad uudistehuvilisele lugejale tuttavad kohad ja sündmused hoopis uue kuju ja tähenduse.

Esimene lause:

„Pidurdasin bussi peatuse juures enne Kohtumaja, aga siis tundus mulle, et Jaanus seisab kaugemal.”

2015 — Doris Kareva “Perekonnaalbum”

DORIS KAREVA

28. november 1958 Tallinn

• Luuletaja, tõlkija ja toimetaja.

• 1983. aastal lõpetas Tartu Ülikooli kaugõppes cum laude inglise filoloogina.

• 1992–2008. aastatel töötas UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretärina.

• Tõlkinud luulet, esseid ja näidendeid, koostanud mitmeid antoloogiaid, kirjutanud esseid ja artikleid, saatesõnu raamatutele ning näitustele, tekste teatri- ja muusikateostele, pidanud ettekandeid hariduse, kultuuri ja eetika teemal.

• Stipendiaadina on töötanud Prantsusmaal, Rootsis, Taanis, USA-s, Kreekas, Itaalias, Flandrias ja Iirimaal.

• „Perekonnaalbum” koosneb ülilühikestest luuletustest – igaüks vaid neli rida, kuid nende juures tuleb järele mõelda kauem kui mõnd pikka sonetti lugedes. Kareva ütleb täpselt ja lõikavalt, isegi pilkavalt.

Esimene luuletus:

„Õndsus ja Sündsus on õed,

kes omavahel ei räägi.

Halvatud Tänutunne

on nende täditütar.”

2014 — Jan Kaus “Ma olen elus”

JAN KAUS

22. jaanuar 1971 Aegviidu

• Kirjanik ja tõlkija.

• Õppinud pedagoogikat ja Eesti Humanitaarinstituudis filosoofiat

• 1998–2001 ja 2007. aastast kultuurilehe Sirp toimetaja.

• 2004–2007. aastatel Eesti Kirjanike Liidu juhatuse esimees.

• Kultuurkapitali proosaauhind “Ma olen elus” ja “Tallinna kaart” eest 2014. aastal.

• Romaanil „Ma olen elus“ on palju kihistusi ja teemasid, mis väärivad tähelepanu ja järelemõtlemisaega. Romaani põhitegevus toimub pärast Teist maailmasõda ning liigub tänapäevani välja, ehkki mitte lineaarselt. Tegevuskohtadeks on Tallinn, Haapsalu ja Tarurootsi poolsaar. Kindlat peategelast romaanis pole, kuid tegelaste võrgustiku olulisemad sõlmkohad moodustuvad Haraldi ümber, kes on pidanud meremehe ametit ja parandanud külmkappe.

Esimesed laused:

“Kummituse. Ta käis muulil üksinda ujumas”.

2013 — Kristiina Ehin “Paleontoloogi päevaraamat”

KRISTIINA EHIN

18.juuli 1977 Rapla

• Õppinud Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat, 2004. aastal omandas magistrikraadi eesti ja võrdleva rahvaluule alal.

• Ema: luuletaja Ly Seppel. Isa: luuletaja Andres Ehin. „Ja ma võitlesin terve lapsepõlv selle saatuse vastu, ma ei tahtnud hakata luuletajaks nagu isa ja ema. See tundus kõrvalt vaadates hästi raske elukutse. Aga siis tuli see mu juurde nagu ilmutus: vihma sadas, äikesetorm meie maja lähistel, ma jooksin trepile ja järsku käis nagu välk läbi! Terve luuletus. Olin siis 14. Kirjutasin selle üles ja mulle väga meeldis see tunne.”

• 2016. aastal pälvis Kristiina Ehin Valgetähe IV klassi teenetemärgi.

• 2017. aastal valiti Kristiina Ehin Tartu esimeseks linnakirjanikuks.

• „Paleontoloogi päevaraamat” räägib autori lapsepõlvest, kooli- ja noorusajast Raplas. Raamat koosneb isiklikku laadi mälupiltidest, kuid perepärimuse kaudu ulatub autor ka oma sünnieelsesse aega. Eelajalugu, lähiminevik ja olevik põimuvad kokku üheks kirevaks tervikuks. Raamat pälvis 2014. aastal Virumaa kirjandusauhinna.

Esimene lause:

„Rapla linn. Mu lapsepõlves kutsuti seda aleviks ja see oli kuidagi loomulikum.”

 

2012 — Lauri Sommer “Räestu raamat”

LAURI SOMMER

2. aprill 1973 Jämejala küla, Viljandimaa

• 1991. aastani Lauri Soomere.

• Luuletaja, prosaist, kirjandusteadlane ja muusik.

• 2003. aastast Tartu Ülikooli kirjanduse magister.

• Rühmituse Erakkond ning ansamblite Liinatśuraq, Kago ja Ütsiotsõ liige.

• „Räestu raamat” on autobiograafiline romaan. Autor keskendub oma kodukandi, Võrumaa südames asuva küla ajaloole, käsitledes nii enda esivanemaid kui ka samast piirkonnast pärit kirjanikke Juhan Jaiki ja Artur Adsonit. Raamatut ei saa pidada selgelt vaid romaaniks – selles leidub ka esseekatkeid, luulet, jutustusi jm.

• Teosest leidub kaks trükki (2012 ja 2013). Teises trükis on edasi kirjutatud seto vanemate peatükki, ning lisatud Stepan Karja äriplaani tutvustav kuulutus.

Esimene lause:

„Metsa taga on yks kollane maja, kuhu tee viib vahtrapuude vahelt.”

2011 — Andrei Hvostov “Sillamäe passioon”

ANDREI HVOSTOV

10. juuli 1963 Jõhvi

• Ajakirjanik, esseist ja kirjanik.

• Lõpetanud Tartu Ülikooli ajaloolasena 1995. aastal.

• Töötanud ajalehes Eesti Ekspress.

• 2006. aastal pälvis Andrei Hvostov Valgetähe V klassi teenetemärgi.

• Andrei Hvostovi lapsepõlv möödus salapärases kinnises Kirde-Eesti linnas Nõukogude Liidu aatomitööstuse tehase kõrval.

• Tema lood räägivad eestlastest, venelastest, külmast sõjast, seriaalikangelastest, välismaa asjadest, „päris-Eestist”, mis jäi väljapoole Sillamäed; juttu tuleb ka Sinimägede lahingutest, Vaivara koonduslaagrist ja muust sõjapärandist. Need lood avavad eesti lugejale uusi tahke, samas pakuvad mitmedki 60ndail sündinute põlvkonna mured-rõõmud laiemat äratundmist.

• Autorile omases kreissae-stiilis lõikavad mitmed teemad sisse ka tänapäeva Eestisse ja lahkavad eestluse olemust, jätkates tema raamatu „Mõtteline Eesti” probleemistikku.

Esimene lause:

„Mõnikord on selline tahtmine, et võtaks oma lapse ajamasinasse ja viiks ta vaatama minu noorusaega ja lapsepõlve.“

2010 — Margus Karu “Nullpunkt”

MARGUS KARU

11. september 1984 Tallinn – 5. juuni 2017 Tallinn

• Lõpetas 2006. aastal Tallinna Pedagoogikaülikooli audiovisuaalse meedia erialal.

• Noorteajakirja Saffer vastutav väljaandja. Tootmisfirma Kuukulgur reklaami- ja filmiprodutsent. Telesaate “Õige valik” produtsent, “Eesti otsib superstaari” osalejate peakoordinaator, vabakutseline manager ja copywriter.

• Margus Karu soovis saada rahvusvaheliselt tunnustatud kirjanikuks ning plaanis kirjutada vähemalt üheksa romaani.

• „Nullpunkt” on aus ja ilustamata romaan 21. sajandi algusaastate Eesti koolinoorte elust. Romaani „Nullpunkt“ ainetel on valminud mängufilm, tele- ja teatrilavastus. 2014. aastal valminud film oli tolle aasta vaadatuim kodumaine mängufilm, kogu linastumisaja jooksul käis seda vaatamas 54 000 inimest.

Esimesed laused:

„Ma ei taha seda. Ma ei taha seda. Ma ei taha seda. Ma ei taha. Ma ei taha seda hetke.”

2009 — Asta Põldmäe “Kirjad pääsukestele”

ASTA PÕLDMÄE

5. aprill 1944 Puurmani, Tartumaa

• Prosaist, lastekirjanik, kriitik, tõlkija, toimetaja.

• Lõpetanud Tartu Ülikooli ajakirjanduse alal.

• Töötanud 1969–1975. aastatel ajalehe „Tartu Riiklik Ülikool“ ja 1986. aastast „Loomingu“ toimetuses ja Tartu botaanikaaias insenerina.

• Õppis Moskvas üleliidulisel võõrkeelte kursusel hispaania keelt.

• Kirjutanud psühholoogilist tundlikku lüürilist proosat ning tõlkinud hispaania kaasaegset proosat.

• „Kirjad pääsukestele” on žanrilises mõttes samm edasi proosapoeemidest. Raske on määratleda, kas tegemist on luuleraamatuga või proosateosega. Ühest küljest on ju tegemist “kirjadega” justnagu päevikuga.

Esimene lause:

„On päevi, kus on kerge näha väga selgesti.“