2015 — Doris Kareva “Perekonnaalbum”

DORIS KAREVA

28. november 1958 Tallinn

Luuletaja, tõlkija ja toimetaja.
1983. aastal lõpetas Tartu Ülikooli kaugõppes cum laude inglise filoloogina.
1992–2008. aastatel töötas UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretärina.
Tõlkinud luulet, esseid ja näidendeid, koostanud mitmeid antoloogiaid, kirjutanud esseid ja artikleid, saatesõnu raamatutele ning näitustele, tekste teatri- ja muusikateostele, pidanud ettekandeid hariduse, kultuuri ja eetika teemal.
Stipendiaadina on töötanud Prantsusmaal, Rootsis, Taanis, USA-s, Kreekas, Itaalias, Flandrias ja Iirimaal.
„Perekonnaalbum” koosneb ülilühikestest luuletustest – igaüks vaid neli rida, kuid nende juures tuleb järele mõelda kauem kui mõnd pikka sonetti lugedes. Kareva ütleb täpselt ja lõikavalt, isegi pilkavalt.

Esimene luuletus:

„Õndsus ja Sündsus on õed,

kes omavahel ei räägi.

Halvatud Tänutunne

on nende täditütar.”

1992 — Indrek Hirv “Võhumõõk”

INDREK HIRV

15. detsember 1956 Kohila Indrek Hirv

Luuletaja, tõlkija ja kunstnik.
Lõpetas Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudi keraamika erialal.
Asutas 1988. aastal Tartu Kunstiühingu Konrad Mäe nimelise stuudio ja oli selle esimene juhataja.
Hollandis elades töötas Raadio Vaba Euroopa Amsterdami korrespondendina.
Tegev ka usuvaldkonnas. Koostöös katoliku vaimuliku Vello Saloga on valminud mitmed piiblitekstide tõlked.
2011. aastal pälvis Indrek Hirv Valgetähe IV klassi teenetemärgi.
Ühe suve loomingut esitav „Võhumõõk“ on vormiühtsemaid, kuid ka kontrastirikkamaid ja ekspressiivsemaid värsiraamatuid, kus kujundivara on märgatavalt mitmekesistunud, sealhulgas kosmiliste seoste ja kristliku sümboolikaga.

Võhumõõk Esimene salm:

„öist kõrbe täitev tume ajuliiv

mind mõneks tunniks päästab sellest seegist –

siis pragiseb mus jälle iga viiv –

aeg toitub silmis hubisevast leegist“

1991 — Priidu Beier “Mustil päevil”

PRIIDU BEIER

16. oktoober 1957 Tartu

Luuletaja.
Lõpetanud Tartu Ülikooli ajaloo erialal 1983. aastal.
1984–1990. aastatel oli Tartu Kunstimuuseumi kunstipedagoogika sektori juhataja.
1994. aastast alates on ta Hugo Treffneri Gümnaasiumis kunstiajaloo õpetaja.
Kasutas ühist pseudonüümi Matti Moguči koos Matti Miliusega 1980. aastate algul. Kirjutas tollase ühiskonna vastu protestivaid luuletusi, Milius kandis neid ette.
Looming on olnud valdavalt maskuliinne ja käsitlenud ka seksuaalseid teemasid, säilitades samas Beierile omase (enese)iroonia. Siiski on Beier punki pilanud, selle kulul nalja teinud ja isiklikult ei sobitunud ta kuidagi pungiilma. Aga ta tundis, et selle asjaga saab lõhkuda ühiskonda.

Mustil päevil Esimene salm:

„Veidi laps ja veidi narr

veidi-veidi pühak

jah ka kuradeid on mus

kolm või neli tuhat”

1984 — Viiu Härm “Sina, jõgi”

VIIU HÄRM

3. juuli 1944 Tallinn

Näitleja ja luuletaja.
Õppis TRK Lavakunstikateedris 1962–1965. aastatel.
Noorsooteatri nätleja 1965-1971. aastatel.
Mänginud kokku kolmes filmis.
Viiu Härm on abielus Paul-Eerik Rummoga.
Tema luuletused on isikupärased nii lapsepõve meenutustest, kui ka naiseks saanu tundepuhangute, elu varjundirohkuse, rõõmude ja ängide, kestvuse ja kaduvuse põimingute peegeldustes. Läbi luuleks valminud tunde- ja mõttekanga kumab inimlapse ajatu elumõte: armastada, olla armastatud, saada elust jagu, jääda valguse poole.

Sina, jõgi Esimene luuletus:

„Üheaegselt

alata ja lõppeda

– olla jõgi.“

1982 — Hando Runnel “Mõtelda on mõnus”

HANDO RUNNEL

24. november 1938 Võhmuta vald, Järvamaa

Luuletaja ja esseist.
Õppis Eesti Põllumajanduse Akadeemias agronoomiat, mis jäi lõpetamata.
Raamatusarja „Eesti mõttelugu“ peatoimetaja 1995. aastast.
Temast sai Eesti ainus professor (ja paarkümmend aastat hiljem ka ainuke akadeemik), kes pole lõpetanud ühtegi kõrgkooli.
1997. aastal pälvis Hando Runnel Riigivapi IV klassi teenetemärgi ja 2006. aastal Valgetähe II klassi teenetemärgi.
Luulekogu „Mõtelda on mõnus“ tõi Hando Runnelile Juhan Smuuli nimelise preemia (1983).

Mõtelda on mõnus Esimene salm:

„Ma tunnen väikest Urmast,

kes ükskord mõtles surmast

ja küsis, mille pärast

peab suureks saama laps.“

1980 — Juhan Viiding “Elulootus”

JUHAN VIIDING

1. juuni 1948 Tallinn – 21. veebruar 1995 Rapla

Luuletaja, näitekirjanik, näitleja ja lavastaja.
Õppis Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lavakunsti erialal, töötas Draamateatris.
Esimesed luuletused avaldas Jüri Üdi nime all, mis ei olnud mitte ainult varjunimi kirjandusmaailmas, vaid ka luuletaja alter ego.
Loonud ja tõlkinud laulutekste filmidele, teatrietendustele ja varietee-programmidele.
Tema luule oli mitmekülgne ja tihti muutuv. Ta võis keskenduda nii ühiskonna probleemidele kui ka kergelt mängelda või õrritada. Ta oli üks nendest poeetidest, kes on mõjutanud terve põlvkonna luulevormi ja elutunnetust.

Esimene luuletus:

„tuhandeis tubades õhtuti ärkab

selgete silmade tõelus

öösiti õitseb, lõhnab ja liigub

ühendab põhjatuid pilte

uksed on sulguvad minekud jäävad

hetke on peatada suutnud

küllap nii mõned. minuga jäävad

pildid mis mind on muutnud

sellest ei tohi. keegi ei usu.

usu, et pole vaja.

päikeselinn. ei ainsatki rusu.

minul on valge maja.

maailma äärel, seinaga serval,

aken on SISSEPOOLE

nii mina seisan enese kõrval

viibates eluloole

mineja, mine. tulija, tule

tuli“

1977 — Aleksander Suuman “Sõnad sulavad taevaga ühte”

ALEKSANDER SUUMAN

25. aprill 1927 Virumaa – 19. aprill 2003 Tallinn

Tuntud ka kui Suumani Sass.
Luuletaja ja maalikunstnik.
Debüteeris 1963. aastal kassetipõlvkonna teises luulekassetis koguga “Oh seda inimest”, aga 1966. aastal ilmunud “Krähmukirjad” tegid temast ühe nende aastate armastatuima luuletaja.
Tema luuletused kasutavad graafilisi efekte ning sisaldavad argielulisi tähelepanekuid.
Aleksander Suuman pälvis Valgetähe V klassi teenetemärgi 2001. aastal.

Esimese luuletuse algus:

„Tuli jõgi kallastest välja

kevadel. Luha peal

ja puude all ka tema voolas,

voolas vale koha peal,

nii vale koha peal, et

meeledki ajas segi.

Kus on tõde, kus õigus?

Ei usku kummassegi.

1967 — Jaan Kaplinski “Tolmust ja värvidest”

JAAN KAPLINSKI

22. jaanuar 1941 Tartu

Luuletaja, esseist ja tõlkija.
Õppis Tartu Ülikoolis prantsuse filoloogiat.
Eesti taasiseseisvumise algusaastatel tegutses poliitikuna.
Jaan Kaplinski on tänapäeva Eesti tuntumaid ja tõlgitumaid kirjanikke.
1997. aastal pälvis Jaan Kaplinski Riigivapi IV klassi teenetemärgi ja 2006. aastal Riigivapi III klassi teenetemärgi.
“Tolmust ja värvidest” luuletuse eest sai 1968. aastal Juhan Liivi luuleuhinna.
Luulekogus „Tolmust ja värvidest“ kajastub 1960. aastate vaimuelevus, ka sotsiaalse mõtte elavnemine, mis lubas otsesemalt rääkida inimese eksistentsiprobleemidest ja psüühikast.

Tolmust ja värvidest Luuletuse algus:

„Tolmust ja värvidest saavad uued liblikad

aga meid pannakse mulda nagu murtud luud oma asemele

tagasi“

1957 — Ellen Niit “Rongisõit”

ELLEN NIIT

13. juuli 1928 Tallinn – 30. mai 2016 Tallinn

Luuletaja, lastekirjanik, prosaist ja tõlkija.
On tõlkinud peamiselt ungari, soome ja vene keelest.
Õppis Tartu Ülikooli keeleteaduskonnas eesti keelt ja kirjandust ja Tartu Ülikooli aspirantuuris eesti lastekirjandust.
Töötas Tallinna Kirjanike Liidu luulekonsultandina, ETV mittekoosseisulise toimetajana.
Lastekirjanikuna on olnud viljakas kõigis põhiliikides, eriti oluline osa on tal eesti lasteluule edasiarendajana, temaatika ja kujundisüsteemi avardajana.
Luuletuse ”Rongisõit” on viisistanud Gustav Ernesaks.

Esimene salm:

„Rong see sõitis tsuhh-tsuhh-tsuhh,

piilupart oli rongijuht.

Rattad tegid rat-tat-taa, rat-tat-taa ja tat-tat-taa.“

1956 — Felix Kotta “Vares, vaga linnuke”

FELIX KOTTA

25. juuni 1910 Tartu – 11. oktoober 1963 Tartu

Luuletaja, lastekirjanik ja tõlkija.
Kasvas Tomskis, lõpetas 1938. aastal Herzeni-nimelise Leningradi Pedagoogikainstituudi eesti filoloogina.
Töötas Siberis õpetajana.
Katsetanud ka näitekirjanikuna ning viljelnud ka valmi ja kirjanduslikku paroodiat.
Tõlkinud Vladimir Majakovski luulet.
Lastele kirjutatud värssides on hästi tabanud lastepärase mõtte- ja väljenduslaadi.

Esimene salm:

„Nääriõhtul punanurgas

pidu pidas noor kolhoos.

Nääriõhtul punanurgas

jutt ja naer

ju olid hoos.“