1980 — Juhan Viiding “Elulootus”

JUHAN VIIDING

1. juuni 1948 Tallinn – 21. veebruar 1995 Rapla

• Luuletaja, näitekirjanik, näitleja ja lavastaja.
• Õppis Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lavakunsti erialal, töötas Draamateatris.
• Esimesed luuletused avaldas Jüri Üdi nime all, mis ei olnud mitte ainult varjunimi kirjandusmaailmas, vaid ka luuletaja alter ego.
• Loonud ja tõlkinud laulutekste filmidele, teatrietendustele ja varietee-programmidele.
• Tema luule oli mitmekülgne ja tihti muutuv. Ta võis keskenduda nii ühiskonna probleemidele kui ka kergelt mängelda või õrritada. Ta oli üks nendest poeetidest, kes on mõjutanud terve põlvkonna luulevormi ja elutunnetust.

 

 

 

 

 

 

Esimene luuletus:

„tuhandeis tubades õhtuti ärkab 

selgete silmade tõelus

öösiti õitseb, lõhnab ja liigub

ühendab põhjatuid pilte

 

uksed on sulguvad minekud jäävad

hetke on peatada suutnud

küllap nii mõned. minuga jäävad

pildid mis mind on muutnud

 

sellest ei tohi. keegi ei usu.

usu, et pole vaja.

päikeselinn. ei ainsatki rusu.

minul on valge maja.

 

maailma äärel, seinaga serval,

aken on SISSEPOOLE

nii mina seisan enese kõrval

viibates eluloole

 

mineja, mine. tulija, tule

tuli“

1979 — Mati Unt “Sügisball”

MATI UNT

1. jaanuar 1944 Voore vald, Tartumaa – 22. august 2005 Tallinn

• Prosaist, näitekirjanik, kriitik, publitsist ja lavastaja.
• Lõpetas 1967. aastal Tartu Riikliku Ülikooli eesti filoloogia erialal.
• Töötas 1966–1972 Vanemuise teatris ning 1974–1981 Noorsooteatris kirjandusala juhatajana. 1981–1991 Noorsooteatris ja 1992–2003 töötas Draamateatris lavastajana.
• 2000. aastal pälvis Mati Unt Valgetähe III klassi teenetemärgi.
• Laiema rahvusvahelise tuntuse ja tunnustuseni jõudis romaaniga „Sügisball“ (J. Smuuli nim. preemia 1980), mis kujutab inimese üksildust ja sellega seotud sotsiaalset patoloogiat tänapäeva suurlinna uues elurajoonis.
• 2007. aastal valmis Veiko Õunpuu film „Sügisball“, mis on inspireeritud Mati Undi samanimelisest romaanist.

Esimene lause:

„Midagi pidi ju juhtuma.”

1978 — Jaan Kross “Keisri hull”

JAAN KROSS

19. veebruar 1920 Tallinn – 27. detsember 2007 Tallinn

• Prosaist, luuletaja, publitsist ja tõlkija.
• 1938-1944. aastatel õppis Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas.
• 1958. aastast oli Jaan Kross abielus luuletaja ja lastekirjaniku Ellen Niiduga.
• 1996. aastal pälvis Jaan Kross Riigivapi I klassi teenetemärgi.
• 2004. aastal oli Jaan Kross Eesti kõige rohkem autorihüvitist teeninud kirjanik.
• “Keisri hull” on kirjutatud NSV Liidu aegsetes oludes, kus kirjanike sulejooks oli sageli piiratud tsensuuri ja kommunistliku partei ettekirjutustega. Jaan Kross on suutnud aga oma teoste tegelastega neist üle olla ning kirjutanud teose, millest võib välja lugeda tolleaegset (1970.  aastate) olukorda.

Esimene lause:

„Kõigepealt tahan ma siia põhjuse kirja panna.”

1977 — Aleksander Suuman “Sõnad sulavad taevaga ühte”

ALEKSANDER SUUMAN

25. aprill 1927 Virumaa – 19. aprill 2003 Tallinn

• Tuntud ka kui Suumani Sass.
• Luuletaja ja maalikunstnik.
• Debüteeris 1963. aastal kassetipõlvkonna teises luulekassetis koguga “Oh seda inimest”, aga 1966. aastal ilmunud “Krähmukirjad” tegid temast ühe nende aastate armastatuima luuletaja.
• Tema luuletused kasutavad graafilisi efekte ning sisaldavad argielulisi tähelepanekuid.
• Aleksander Suuman pälvis Valgetähe V klassi teenetemärgi 2001. aastal.

Esimese luuletuse algus:

„Tuli jõgi kallastest välja

kevadel. Luha peal

ja puude all ka tema voolas,

          voolas vale koha peal,

 

            nii vale koha peal, et

           meeledki ajas segi.

            Kus on tõde, kus õigus?

            Ei usku kummassegi.

1976 — Lennart Meri “Hõbevalge”

LENNART MERI

29. märts 1929 Tallinn  – 14. märts 2006 Tallinn

• Aja- ja kultuuriloolane, kirjanik, tõlk, filmitegija, diplomaat ja poliitik.
• Eesti president 1992–2001. aastatel.
• Ta valdas saksa, prantsuse, inglise, soome ja vene keelt.
• Alghariduse sai Saksa- ja Prantsusmaal.
• 1953. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli ajaloo eriala cum laude.
• 1998. aastal valis Prantsusmaa ajaleht „La Vie“ Lennart Meri aasta eurooplaseks.
• Eesti Riigivapi I klassi teenetemärk 2006. aastal.
• Eesti Riigivapi ketiklassi teenetemärk 2008. aastal (postuumselt).
• Raamatutes „Hõbevalge“ ja „Hõbevalgem“ (1984) elustatakse eestlaste varast meresõidu ajalugu, Saaremaa Kaali katastroofi jm. ajalooseiku, seostades ajalooallikaid pärimusteadete, keeleandmete ja folkloorimotiividega; esitust pingestavad üllatuslikud rinnastused ja hüpoteesid, millest peamine on oletus, et antiikaja meresõitja Pytheas jõudis oma reisil Saaremaale.

Esimene lause:

„Õigupoolest ei olnud ju tema kord siin istuda.“

1975 — Jaak Jõerüüt “Kaitsekiht”

JAAK JÕERÜÜT

9. detsember 1947 Tallinn

• Proosakirjanik, luuletaja, diplomaat ja poliitik.
• 1966. aastal lõpetas Tallinna Polütehnilise Instituudi majandusteaduskonnas (ökonomist).
• Töötanud raamatukoguhoidjana, ajakirjanikuna.
• Abielus kirjanik Viivi Luigega.
• Olnud Eesti suursaadik Soomes, Itaalias, Maltal, Küprosel, Lätis ja Rootsis.
• Olnud kaitseminister ja kandideerinud presidendiks.
• 2002. aastal pälvis Jaak Jõerüüt Riigivapi IV klassi teenetemärgi,
• 2006. aastal Riigivapi III klassi teenetemärgi,
• 2009. aastal Kolme Tähe III klassi ordeni.

Esimene salm:

„Kohtume keskpäeval müüril. All tiik on ja tolmused puud.

Patkuli treppide astmed. Üksikud augustikuud.

Ennast näen tollelgi suvel. Hulgun ja vaidlen ja joon.

Aeglaselt kuhjuvad pilved. Tumeneb poolsaarte joon.“

1974 — Ülo Tuulik “Sõja jalus”

ÜLO TUULIK

22. veebruar 1940 Abruka

• Prosaist ja publitsist.
• Lõpetas 1963. aastal TRÜ eesti filoloogina.
• Töötas 1962–1964. aastail ajalehe „Rahva Hääl“ ja 1964–1971. aastail ajakirja „Noorus“ toimetuses ning 1974–1976. aastail ajalehe Sirp ja Vasar toimetuses ning oli 1980. aastail lühikest aega ajakirja Looming kriitikaosakonna toimetaja asendaja.
• “Sõja jalus” on dokumentaalromaan 1944. aastal toimunud Sõrve elanike küüditamisest Saksamaale.
• Romaanis käsitletakse mälestuste, päevikute, kirjade ja jutuajamiste kaudu sõrulaste saatust.
• Algselt, 1974. aastal ilmus romaan tsensori kärbetega, 2010. aastal välja antud kolmas trükk ilmus algupärasel kujul.

Esimene lause:

„Meid viidi öösel.“

1973 — Aino Pervik “Kunksmoor”

AINO PERVIK 

22. aprill 1932 Rakvere

• Lastekirjanik, prosaist, luuletaja ja tõlkija.

• 1950–1955. aastail tudeeris Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keele-teaduskonnas, mille lõpetas soome-ugri keelte erialal.

• 1955–1960. aastatel töötas Eesti Riiklikus Kirjastuses laste- ja noorsookirjanduse toimetajana.

• 1960–1964. aastatel oli ETV laste- ja noortesaadete toimetaja.

• Tänapäeval on Aino Pervik tuntud lastekirjanikuna ning mitmed ta teosed kuuluvad eesti lastekirjanduse klassikasse, on ta avaldanud ka täiskasvanutele mõeldud romaane ja luulet, mis on jätnud kirjanduslukku selge jälje.

• Eesti lastekirjanduse tipptaset esindab eredatele karakteritele ja muinasjutufantastikale rajatud „Kunksmoor”, mis lapsele arusaadaval humoorikal moel käsitleb armastuse ja isekuse, looduse ja loodushoiu jm küsimusi.

• Aino Pervik pälvis 2001. aastal Valgetähe V klassi teenetemärgi.

Esimene lause:

„Keset tuulist merd oli ühes kohas pisike saar.”

1972 — Iko Maran “Londiste, õige nimega vant”

IKO MARAN

11. märts 1935 Pihkva – 12. november 1999 Tallinn

• Laste- ja draamakirjanik.

• Lõpetas 1940. aastal TÜ õigusteaduskonna.

• Töötas 1953–1959. aastatel TRA Draamateatri ja 1965–1971. aastatel ENSV Riikliku Noorsooteatri kirjandusala juhatajana.

• „Londiste, õige nimega Vant“ eest sai Juhan Smuuli nimelise preemia 1973. a.

• Loos on väga õnnestunult kokku pandud tavaline realistlik lasteromaan ja nonsenssloogikale ehitatud absurdilugu.

• „Tuline jäätis“ (1978) on Londiste-raamatu järg. Need raamatud kohtasid rohkesti arusaamatust. Moskvas pihustati Iko Maran sootumaks. Põhiprobleemiks „Tulises jäätises“ on võimatu võimalikkus, selle üle võib juurelda ühelt poolt mõtlemist alustav laps ja teiselt poolt suure abstraktsioonivõimega täiskasvanu. Ja nad võivad kohtuda verbaalsel pinnal, näiteks lasteraamatus, kus nii mõndagi saab olla võimalik ka siis, kui seda puust valmis nikerdada on võimatu.

Esimene lause:

„Nii kui Siim ärkas, sai ta kohe aru, et tal on täna sünnipäev: laual seisid tort ja lilled, voodi ees seisid isa ja ema, emal hea nägu ees, isal suur kirju karp käes.”

1971 — Heljo Mänd “Karu-aabits”

HELJO MÄND

11. veebruar 1926 Narva

• Laste- ja noorsookirjanik, luuletaja ning prosaist.

• Lõpetas 1946. aastal Tallinna Arve- ja Plaanindustehnikumi, õppis 1946–1947. aastal Eesti Riiklikus Teatriinstituudis.

• Avaldanud üle saja värsi-, proosa- ja näidendiraamatu lastele ja üle 30 raamatu täiskasvanutele, kuuldemänge, lastenäidendeid, TV-stsenaariume („Mõmmi ja aabits”, „Nõiakivi”), tõlkinud lasteluulet ja -proosat vene, inglise ja saksa keelest.

• Tema lasteraamatuid on tõlgitud enam kui 20 keelde.

• „Karu-aabits“ on klassikaks muutunud aabits, mille abil on Eesti lapsed lugema õppinud juba nelikümmend aastat (raamatu teised autorid on Helle Raigna, Meeta Terri).

• 2001. aastal pälvis Heljo Mänd Valgetähe V klassi teenetemärgi.

Esimene lause:

„Vihma hakkas sadama”.